Kaitseväest otse vanglateenistusse - Riho lugu

Riho huvi vanglateenistuse vastu sai alguse ootamatult, kui ta kohtus kaitseväeteenistuses Tallinna vangla valvuriga. Vestluses avanesid talle vanglatöö telgitagused, mis tekitas kohe huvi. „See tundus nii põnev ja teistsugune maailm, et otsustasin proovida,“ meenutab ta. Esmalt kandideeris ta Tartu vanglasse, kuid peagi leidis end Viru vanglast, kus töötab tänaseni.

Tööle asudes mõistis Riho kiiresti, et valvurina saab olla veelgi oskuslikum ja teadlikum, kui omandada erialane kutseharidus. Seepärast otsustas ta esimese võimaluse korral astuda vanglateenistuse kolledžisse. „Kuigi ma lõpetasin kooli alles hiljuti, tunnen juba, et see avab rohkem uksi – näiteks võimaluse liituda relvastatud üksusega või osaleda vanglavälistes saatmistes,“ ütleb ta. Õpingud pakkusid talle väärtuslikke teadmisi õiguse, enesekaitse ja suhtlemise alal, mis on kasulikud nii vanglas kui ka tavaelus. „Valvuri töös on kõige tähtsam oskus suhelda ning see on midagi, mida ma iga päev kasutan,“ selgitab ta. Lisaks läheb iga päev vaja ka järelevalvealaseid teadmisi ning õigusalast pädevust, et oma tööd korrektselt ja kindlalt teha.

Kui küsida, miks ta valvuriametit teistele soovitaks, on vastus selge: „See töö on huvitav ja tähendusrikas! Iga päev pakub uusi väljakutseid ning lisaks on vanglas palju erinevaid töövõimalusi. Kui ühel ametikohal hakkab igav või tekib rutiin, saab liikuda edasi ja proovida midagi uut.“

Riho soovitus kõigile, kes mõtlevad sellele ametile, on lihtne: „Enne õppima asumist võiks natuke valvurina töötada, et näha, kas see töö sulle päriselt sobib. Võimalik on tulla töövarjupäevale või proovipäevale, et vangla keskkonnaga tutvuda. Kui juba kooli astud, siis tasub kohe ka tõsiselt õppima hakata!“ Lisaks soovitab ta kõigil oma eesmärgid läbi mõelda: „Pane endale sihid paika – mida kooli lõpetamine sulle annab ja miks sa seda teha tahad? See aitab motivatsiooni hoida ja rohkem saavutada.“