Vanglateenistujate karjääritee on väga mitmetahuline ning võimalusterohke. Mihkel alustas oma teekonda vanglateenistuses 2020. aasta jaanuaris valvuri ametikohal, jätkas teenistust juhtumikorraldajana ning tänaseks on sirgunud üksuse juhiks.
Vanglasse tööle tulles otsis Mihkel uusi väljakutseid ning juba viiendal tööpäeval suunati ta Vanglateenistuse kolledžisse valvuriks õppima. Nagu paljude puhul, lõi ka tema plaanid segi pandeemia – õppetöö peatati ja ta naasis vanglasse tööle. Töökeskkond ning selles peituvad võimalused hakkasid teda aga üha enam köitma, mis viis ta otsuseni kandideerida vanglateenistuse kolledži korrektsiooni erialale. „Suhtlesin nii kolledži kui ka vangla direktoriga, et võimalusi uurida, ning sügisel olin taas koolipingis,“ meenutab Mihkel.
Õppimine on Mihkli jaoks alati olulisel kohal olnud. Korrektsiooni õpe osutus väga praktiliseks ja andis tugeva baasi edasiseks tööks. „Motiveeriva intervjueerimise tehnikaid, mida koolis õppisin, kasutan nii tööl kui ka eraelus iga päev,“ ütleb ta. Samuti andis õpe talle kindluse töötada õigusaktidega, mis varem tundusid keerulised ja raskesti mõistetavad.
Vanglasüsteem on pidevas arengus ning see teeb selle töökeskkonna huvitavaks ja väljakutseid pakkuvaks. „Kriminaalpsühholoogia mõistmine ning inimeste mõttemustrite ja käitumise analüüsimine on osa minu igapäevatööst – just need oskused sain ma korrektsiooni õppest,“ räägib Mihkel. Tema arvates on valvuri või korrektsiooni erialal õppimine suurepärane valik neile, kes tunnevad huvi sisulise suhtlemise ja missioonitundega töö vastu.
„Kui sa ei ole kindel, kas see valdkond on sinu jaoks, võta julgelt ühendust vanglateenistuse kolledži või vanglaga. Anna oma huvist teada – kindlasti on sul võimalik tulla kadeti- või töövarjuks,“ soovitab Mihkel. Tema sõnul on kõige parem viis aru saada, kas see töö sobib, sellega päriselus tutvudes ja oma silmaga nähes, mida see endast kujutab.